Emakeelepäev

 

Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. 

1995. aastal alustas Sonda kooli endine direktor ja emakeeleõpetaja Meinhard Laks allkirjade kogumist emakeele kaitseks. Ta on ise väitnud, et sai innustust 1994. aastal Kadrinas avatud emakeele ausambast.

7. detsembril 1995 andis Meinhard Laks Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele üle ettepaneku keelepäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmiseks. Ettepaneku lisas oli 185 lehekülge toetuskirju ja -allkirju. Toetusallkirju oli kokku 175. Riigikogu kultuurikomisjon aga loobus ettepanekuga edasi tegelemisest.

Mitteametlikult tähistati emakeelepäeva mõnes paigus juba 1995. aastal ja veel laiemalt alates 1996. aastast. Ametlik tunnustamine jäi aga tulemata. Kui 1998. aastal võeti Riigikogus arutlusele riigipühade seaduse muutmine ning eesti emakeele ja rahvuskultuuri päeva seal ei olnud, esitas Meinhard Laks sama aasta detsembris Raoul Üksvärava kaudu küsimuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta.

22. detsembril 1998 toetas valitsus esitatud ettepanekut ja 11. veebruaril 1999 kinnitas Riigikogu ühehäälselt emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks. President Lennart Meri kuulutas seaduse välja 17. veebruaril 1999 ja see jõustus 24. veebruaril 1999. Samal 1999. aastal tähistati emakeelepäeva esmakordselt riikliku tähtpäevana.

Meie koolis toimus ka  14.märtsil  kolmanda tunni ajal klassidevaheline emakeele päevale  pühendatud viktoriin. 

Meie klassi võistkonnas olid: Mirtel, Thea, Mattias, Raul - Eerik, Paap Aleksander. 

Tänasel päeval on hea meenutada, mida tuntud mõtlejad, kirjanikud ja riigimehed on öelnud meie kauni kodumaa ja emakeele kohta.

1. "Igale rahvale on kõige ilusam tema emakeel." - Paul Ariste

2. "Keel on võimas realiteet ja keelesugulus äratab tugevaid tundeid. Suviti rändavad meie kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud itta, otsekui oleksid nad sinna maha unustanud miskit, mida homme tingimata vaja läheb. Pärast vaatame nende pilte, kuulame nende viise ja ütleme iseendale: ahaa, need oleme meie." - Lennart Meri

3. "Oleme oma keele kaudu süvendanud Euroopa kultuuri dualismi ja midagi olulist lisanud. Võib-olla metsade vaikuse? Rahutu kahtluse, et täiskuu ajal metsad muutuvad läbipaistvaks?" - Lennart Meri

4. "Meid ei peaks enam kummitama okupatsiooniaegne hirm: kas meie, meie keel ja meie kultuur jääb püsima. Me oleme saanud hakkama. Ja saame ka edaspidi." - Toomas Henrik Ilves

5. "Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!" - Jaan Kross

6. "Aga kurvim päev meie Stokholmis elamise paarist kuust oli siis, kui Teine maailmasõda lõppes, s.o 7. mail 1945, ja kui Stokholm sel puhul hullusti juubeldas. Vaatasime seda hõiskamist ja tralli pealt Regeringsgatani kõrgelt viaduktilt alla Kungsgatanile. Noorsugu liikus mööda tänavat suurtes troppides ja seistes veoautodel. Lehvitati Rootsi, Taani ja Norra lippe. Ja kisas see noorus ning laskis end minna - see oli n e n d e panus lõppenud maailmasõja kohustustesse ja koledustesse. [-] Meie vaatasime seda karnevalitaolist lõbutsemist pealt sõnatult ja vaikides, sest meie maale see päev rahu ei toonud. Seal, kolmsada kilomeetrit ida pool, valitses surnuaia rahu." - Artur Adson

7. "Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus." - Jaak Jõerüüt

8. "Meie väikesele rahvusele on hariduse edu iseäranis tähtis, sest ainult iseseisvale rahvuslikule kultuurile tuginev väikeriik võib püsida ja püsima jääda teiste suuremate riikide keskel." - Johannes Käis

9. "Eesti heaolu on kõigepealt eesti kodaniku heaolu, eesti perekonna heaolu, eesti ühiskonna ja riigi heaolu. Usaldust oma riigi vastu toodate kõigepealt teie ise, Eesti Vabariigi kodanikud, aga teisel viisil, kuid samaväärselt toodab usaldust ja heaolu iga Eesti saatkond ja iga Eesti ajaleht. Valitsus ei ole probleem ja valitsus ei ole lahendus. Meie ise, Eesti Vabariigi kodanikud, oleme lahendus." - Lennart Meri

10. "Eesti õigusloomes on levinud trend, et koalitsioonilepingut peetakse põhiseadusest olulisemaks - valitseb usk, et kõik, mis on kasulik erakonnale, on kasulik ka ühiskonnale." - Allar Jõks

11. "Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu." - A. H. Tammsaare